Kasutustingimused

Palun lugege läbi antud Kasutustingimused (edaspidi Tingimused), millega Te nõustute OnePageFree.com-i kasutades.

Tingimustega nõustumine
 
OnePageFree.com osutab oma teenuseid vastavalt antud Tingimustele, mida OnePageFree.com võib aega-ajalt muuta ilma kohustuseta Teid sellest teavitada. Kasutades OnePageFree.com-i võib aeg-ajalt ilmuda uusi või muudetud kasutamisreegleid, mida olete kohustatud täitma. Kõik need muudatused kujutavad endast Tingimuste lahutamatut osa.Teenuse kirjeldus

OnePageFree.com pakub lihtsate standardse kujundusega kodulehekülgede loomise, hostingu teenust ja kuulutuste avaldamise võimalust. OnePageFree.com, selle omanikud ja töötajad ei ole loodud kodulehekülgede ja kuulutuste autorid ning ei saa kanda vastutust nende sisu ja muude rikkumiste eest. Onepagefree.com-i sihtgrupiks on väikeettevõtted ja füüsilistest isikutest ettevõtjad.

Tasumine ja raha tagasimaksmine
 
OnePageFree.com teeb koostööd 2Checkout.com-ga.Te ei saa tühistada juba sooritatud makset.Reeglina on makstud raha tagastamine võimatu. Mitte ühelgi juhul ei või mitte keegi nõuda või sundida OnePageFree.com-i seda tegema.Tasuta teenuse põhimõtted

Kodulehekülg võimaldatakse OnePageFree.com-i poolt tasuta. OnePageFree.com-i tasuta kodulehekülje kasutajad nõustuvad järgmiste tingimustega:

mis puutub tasuta teenusesse, siis OnePageFree.com jätab endale õiguse teenuse muutmiseks.kasutaja ei proovi iseseisvalt sulgeda või eemaldada logot ja muud OnePageFree.com-i või selle partnerite poolt koduleheküljele paigutatud informatsiooni.Käitumisreeglid
 
Te nõustute, et kogu informatsioon, andmed, tekstid, programmid, muusika, kujutised, video ja muud materjalid Teie koduleheküljel või kuulutusel (edaspidi Sisu) on seal Teie täielikul vastutusel. See tähendab, et Teie, mitte aga OnePageFree.com, kannate täielikku vastutust Teie kodulehekülje või kuulutuse Sisu eest.OnePageFree.com ei oma kontrolli CMS-i abil laetud materjalide üle ja seetõttu ei saa mitte ühelgi juhul vastutada kasutajate Sisu eest, nagu ka ükskõik milliste kahjude, nii materiaalsete kui ka mittemateriaalsete eest, mis on tekkinud seoses OnePageFree.com-i abiga valminud kodulehekülgede või kuulutuste läbi.
Te ei tohi kasutada OnePageFree.com-i järgnevaks:
ebaseadusliku või ebaseaduslikele tegevustele kaasaaitava Sisu üleslaadimiseks, levitamiseks, demonstreerimiseks, või muul viisil edastamiseks (edaspidi Levitamine);Sisu Levitamiseks, mille levitamise õigust Teil pole;kellegi kolmanda isiku intellektuaalseid või varalisi õiguseid kahjustava Sisu Levitamiseks;vähemuste alandamiseks ja solvamiseks;nudistlike, pornograafiliste, erootiliste ja teiste seksuaalse suunitlusega materjalide Levitamiseks;pealkirjade vahetamise abil kasutajatega manipuleerimiseks;soovimatu informatsiooni ja muu spämmi laialisaatmiseks;arvutiviiruste, nuhkvara või teiste kodulehekülgede ja organisatsioonide tööd segavate programmide Levitamiseks;kavatsetud või kavatsemata kohalike, Euroopa või rahvusvahelise seadusandluse rikkumiseks;teiste õiguste rikkumiseks või ahistamiseks;kasutajate isiklike andmete kogumiseks, hoidmiseks või levitamiseks ilma nende omanike loata;Lisaks ülalpool väljatoodule, OneFreePage.com ei saa kanda ega kanna mingit vastutust kaupade ja teenuste eest, mida pakutakse OneFreePage.com-i abil valminud kodulehekülgedel.Te nõustute, et OnePageFree.com omab õigust (kuid mitte kohustust) oma äranägemise järgi eemaldada ükskõik millise kodulehekülje ükskõik milline Sisu. Raha tagastamist ei toimu.Te nõustute, et OnePageFree.com omab õigust (kuid mitte kohustust) eemaldada andmebaasist ükskõik millise kodulehekülje ilma konkreetse Sisuta. Reeglina selline puhastus toimub 7 päeva pärast kodulehe loomist.Garantiid

Te saate aru ja nõustute, et:
Te kasutate OnePageFree.com-i omal riisikol. OnePageFree.com- pakutakse põhimõttel “on nagu on” ja OnePageFree.com, selle omanikud või töötajad ei anna mingeid garantiid selle kohta, et teenus vastab mingile kindlale sihile;OnePageFree.com ei vastuta selle abil loodud kodulehekülgede Sisu eest.OnePageFree.com ei garanteeri, et (i) loodud kodulehekülg vastab täielikult Teie ootustele, (ii) OneFreepage.com töötab tõrgeteta, igal ajal, täiesti turvaliselt, ja ei sisalda mingeid vigu, (iii) tulemused, mida võidakse saavutada OneFreepage.com-i abil, on täpsed ja kindlad, (iv) ükskõik millised vead ja valearvestused tarkvaras parandatakse. Kui Onepagefree.com või selle abil loodud koduleheküljed nõuavad Teilt teenindust või seadmete ja tarkvara ostmist, siis OnePageFree.com ei kanna mingit vastutust nende kulutuste eest.Ükskõik millise materjali allalaadimine Teie poolt OneFreePage.com-i abil loodud koduleheküljelt on tehtud Teie enda vastutusel ja teadmisel, et ainult Teie olete vastutav selle allalaadimise puhul ükskõik millise Teie arvutivõrgule tekkida võiva kahju või andmete hävinemise eest.Ükski Teile läbi OnePageFree.com-i jagatud nõu või informatsioon, ei suuline ega kirjalik, ei tekita osas f) mainitud garantiid.OnePageFree.com annab kodulehele garantii, et need kodulehed töötavad OnePageFree serveris ajaperioodi jooksul, mille eest kasutaja on ette maksnud. Garantii katab ainult saidi tarkvaravigu. Saidi tarkvara vigade puhul parandab OnePageFree.com vead 30 päeva jooksul. Garantii ei kata vigu, mis võivad tekkida teatud veebilehitsejates, või veebilehitsejate uuendatud versioonides.Ühelgil juhul ei ületa OnePageFree.com-i vastutuse rahaline suurus kasutaja poolt OnePageFree.com-ile kodulehe eest makstud tasu suuruse.Kodulehe ja domeeni omandiõigus
 
OnePageFree.com-i teenused on oma loomuselt rakendusteenuste pakkumine (ASP). Onepagefree.com süsteemis loodud kodulehe Kasutaja ei saa kodulehte kätte, et seda paigutada mujale internetiserverisse või mingiks muuks otstarbeks. Kodulehte ei saa eraldada hostinguteenusest, mida OnePageFree.com pakub. See tähendab, et kui kasutaja lõpetab OnePageFree.com-i hostingu kasutamise, kustutatakse tema koduleht automaatselt. Vastav kolmanda taseme domeen kustutatakse samuti.Kui kasutaja registreeriv teise taseme domeeni OnePageFree.com-i kaudu, on ta selle täielik omanik. Et liigutada teise taseme domeen OnePageFree.com-i serveritest teise internetiserverisse, peab uus internetiteenusepakkuja alustama domeeni üleviimist.Reiting
 
Reitingus tohib avaldada ainult valmis tehtud kodulehed, detailsete kontaktandmetega.Enda kodulehele punktide andmine ei ole lubatud.Tehnilised nõudmised
 

Kasutaja veebilehitseja
Kasutaja veebilehitseja: MS Internet Explorer alates versioonist 6.0 või Mozilla Firefox alates versioonist 1.5

Olümpiavõitjate Kogu

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Mittetulundusühingu nimi on Olümpiavõitjate
Kogu (edaspidi: Kogu). Kogu on asutatud vabatahtliku ühendusena
vaba algatuse alusel.

1.2 Kogu asukohaks on Tallinna linn.

1.3 Kogu juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest
ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast
põhikirjast.

1.4 Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Kogu põhitegevus.
Kogu tulu kasutatakse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks,
tulu liikmete vahel ei jaotata.

1.5 Kogu on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime
tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

1.6 Kogul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ainuõigus.
Tal on oma pitsat ja arvelduskonto. Kogu majandusaastaks on kalendriaasta.

2. KOGU EESMÄRK

2.1 Kogu eesmärgiks on:2.1.1. liikmete ühistegevuse ja avaliku propaganda kaudu
olümpismi, ausa mängu põhimõtete ja sportlike
eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas.

2.2 Eesmärgi täitmiseks Kogu:1) kaitseb ja esindab oma liikmete ühishuvisid, arendab koostööd
riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, Eesti spordiliikumise
juhtorganite, spordialaliitude, föderatsioonide, -assotsiatsioonide,
ühenduste, piirkondlike väikelaen spordiliitude, spordiühingute
ning teiste kehakultuuri ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonidega;2) võtab põhikirjalise tegevuse korraldamise eesmärgil
vahendite hankimise eesmärgil vastu varalisi annetusi ja
eraldisi, teostab tehinguid Kogu kasutuses ja omanduses oleva
ning tema eesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, sõlmib
sponsor- ning reklaamilepinguid;

2.3 Kogu võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt
või kaudselt vajalikud tema eesmärgi saavutamiseks,
kuid ei või kahjustada teiste isikute põhiseaduse
ja seadustega tagatud huve ega olla suunatud ühiskonnaelu
demokraatlike põhimõtete vastu.

3. KOGU LIIKMED

3.1. Kogu liikmed võivad olla Eesti kodanikest olümpiavõitjad,
kes tunnistavad põhikirja ning on nõus osalema Kogu
töös.

3.2. Kogu liikmeks vastuvõtmise otsustab Kogu Üldkoosolek
liikmesastuja kirjaliku avalduse alusel.

3.3 Liikmelisust Kogus ja liikmeõiguste teostamist ei
saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti. Liikme surma korral tema liikmelisus Kogus lõpeb.

3.4. Kogu liige võib Kogust välja astuda igal ajal.
Väljaastumine vormistatakse Kogu liikme sooviavalduse alusel
Üldkoosoleku otsusega.

4. KOGU LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1 Kogu liikmel on kõik seadusega mittetulundusühingu
liikmele ettenähtud õigused. Liikmel õigus:1) osaleda kogu tegevuses;2) osaleda kogu juhtimises Üldkoosoleku kaudu; 3) valida ja olla valitud Kogu organitesse;4) esindada Kogu Kogu juhatuse volitusel teistes organisatsioonides
ning üritustel;5 ) saada juhatuselt teavet kogu tegevuse ja juhtimise kohta;6 ) kirjalikult volitada mõnda teist Kogu liiget end esindama
Kogu Üldkoosolekul;7 ) kasutada vastavalt kehtestatud korrale Kogu sümboolikat
ja Kogu vara;8 ) Kogust välja astuda, esitades Üldkoosolekule sellekohase
avalduse;kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja käesolevas
põhikirjas sätestatud õigusi.

4.2 Kogu liikmel on kõik seadusega, käesoleva põhikirjaga
ja Kogu organite otsustega mittetulundusühingu liikmele ettenähtud
kohustused. Muuhulgas on kulutusluotto liikmel kohustus:1) järgida käesolevat põhikirja ning täita
Kogu organite otsusega liikmele ettenähtud kohustusi; 2) hoida ja kaitsta Kogu head nime, seista Kogu eesmärgi
ja põhimõtete eest.3) hoiduda kogu huvide kahjustamisest.

5. KOGU ÜLDKOOSOLEK

5.1 Kogu liikmetest koosnev Kogu üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek)
on Kogu kõrgeim juhtimisorgan. Kogu liige võib Üldkoosolekus
osaleda isiklikult või teda lihtkirjaliku volikirja alusel
esindava teise Kogu liikme kaudu. Igal Kogu liikmel on Üldkoosolekul
üks hääl. 5.2 Üldkoosoleku pädevuses on:1) põhikirja vastuvõtmine ning muutmine vastavalt
vajadusele ja kehtivale seadusandlusele;2) eesmärgi muutmine;3) Kogu liikmeks vastuvõtmise ja Kogu liikme Kogust välja
astumise kinnitamine, kui isik on avalduse Kogu liikmeks astumiseks
või Kogust väljaastumiseks esitanud;4) Kogu juhatuse liikmete arvu määramine ja liikmete
valimine ning tagasikutsumine;5) revisjoni või audiitorkontrolli määramine,
revisjoni või audiitori aruande ärakuulamine;6) Kogu juhatuse liikme vastu nõude esitamise ning Kogu
juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, samuti kogu esindaja
määramine selle nõude esitamiseks või
tehingu tegemiseks;7) Kogu juhatuse tegevusele hinnangu andmine;8) majandusaasta aruande kinnitamine;9) Kogu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.

5.3 Üldkoosolek toimub korralisena kord aastas ja erakorralisena
vastavalt vajadusele. Kogu juhatus kutsub Kogu erakorralise üldkoosoleku
kokku järgmistel juhtudel: 1) seaduses nimetatud juhtudel;2) kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära
näidates vähemalt 1/3 Kogu liikmetest;3) 1/2 Kogu juhatuse liikmete nõudmisel;4) revisjonikomisjoni nõudmisel. Kogu juhatus peab Kogu erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma
30 päeva jooksul alates erakorralise koosoleku kokkukutsumise
vajaduse ilmnemisest.

Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku 30
päeva jooksul alates 1/3 Kogu liikmetelt vastavasisulise
kirjaliku nõudmise saamisest, võivad taotlejad üldkoosoleku
ise kokku kutsuda samas korras juhatusega

5.4 Üldkoosoleku kutsub kokku Kogu juhatus, teatades Üldkoosoleku
toimumise aja, koha ja päevakorra Kogu liikmetele kirjalikult
vähemalt seitse 7 päeva ette.

5.5 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles
osaleb vähemalt 1/3 Kogu liikmetest. Kui kokkukutsutud Üldkoosolek
ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse kokku uus Üldkoosolek,
mis on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt
kaks 2 Kogu liiget.

5.6 Kui käesolev põhikiri ei näe ette teisiti,
on Üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt
hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest.
Kogu Üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab
olema esitatud kirjalikult.

5.7 Kohus võib Kogu liikme või Kogu juhatuse liikme
avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga
vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud
kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

6. KOGU JUHATUS

6.1 Kogu Juhatus (edaspidi Juhatus) on Kogu alaliselt tegutsev
juhtimisorgan, kes juhib Kogu tegevust ja esindab Kogu suhetes
kolmandate isikutega vastavalt käesolevale põhikirjale.
Juhatus peab andma Kogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise
kohta ja esitama Üldkoosolekul aruande kogu juhtimise kohta.
Vähemalt pooled Juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle
elukoht on Eestis.

6.2 Juhatuses on üks (1) kuni kolmteist (13) liiget, kes
määratakse Üldkoosoleku poolt kaheks (2) aastaks.
Üldkoosoleku otsusega võib Juhatuse liikmeid sõltumata
põhjusest tagasi kutsuda enne nende volituste lõppu.
Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku
avalduse alusel.

Tagasikutsutud või tagasiastunud Juhatuse liikme asemele
valitakse Üldkoosolekul uus Juhatuse liige vastavalt Juhatuse
liikme valimise korrale. Tagasikutsutud või tagasiastunud
juhatuse liikme credit24 volitus ei kesta kauem kui algselt juhatuse liikmeteks
valitud isikute volitused. Juhatuse liige ei või oma kohustuste
täitmist panna kolmandale isikule.

Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige Juhatuse
liikme ajutine või kestev võimetus täita oma
kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata
väljalangenud Juhatuse liikme asemele uue liikme. Kohtu määratud
Juhatuse liikme volitused kestavad uue Juhatuse liikme määramiseni
järgmise Üldkoosoleku poolt.

6.3 Juhatuse liikmete määramisel on otsustavaks ülesseatud
kandidaatidele antud suurem häältearv, seejuures arvestatakse
vaid neid kandidaate, kelle poolt hääletab üle
poole Üldkoosolekus osalevatest Kogu liikmetest. Juhatuse
esimees (edaspidi Esimees) valitakse teistest liikmetest eraldi.
Esimehe valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele
antud suurem häältearv, seejuures arvestatakse vaid
neid kandidaate, kelle poolt hääletab üle poole
Üldkoosolekus osalevatest Kogu liikmetest.

Juhul kui üks või mitu Juhatuse liiget või
eraldi valitav Esimees jääb valimata põhjusel,
et nad ei saanud üle poole Üldkoosolekus osalenud Kogu
liikmete häälest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised
või esitatakse uued kandidaadid.

6.4 Juhatuse liikmed esindavad Kogu kõikides õigustoimingutes
ühiselt, välja arvatud Esimees, kes esindab Kogu ainuisikuliselt.
Esimehel on korralduste andmise õigus.

6.5 Juhatuse pädevuses on:1) Kogu juhtimise korraldamine;2) Üldkoosoleku kokkukutsumine;3) Kogu eelarve kinnitamine; 4) raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele,
raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamine peale
majandusaasta lõppu ning majandusaasta aruande esitamine
Üldkoosolekule.

6.6 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 3 korda aastas.
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on enam
kui pooled Juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud,
kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenutest.

6.7 Esimees korraldab Juhatuse tööd.

6.8 Järelevalvet Kogu teiste organite tegevuse üle
teostab Üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks
võib Üldkoosolek määrata revisjoni või
audiitorkontrolli. Revisjoni teostab Kogu Üldkoosoleku poolt
valitud revisjonikomisjon, milles on kuni 3 liiget.

7. KOGU VARA

7.1 Kogu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik
kogu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille
omandamine ei ole vastuolus seadusega.

Kogu vahendid ja vara moodustuvad:1) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;2) riiklikest ja kohaliku omavalitsuse toetustest;3) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;4) Kogu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest
tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, intressituludest
ning muudest laekumistest.

7.2 Kogu valdab, kasutab ja käsutab oma vara kooskõlas
seadusega ja ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
Kogu ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalselt hinnatavat
abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele,
liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmetele ega
eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele,
vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa
otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.

7.3 Kogule laekunud sihtotstarbelisi annetusi vallatakse, kasutatakse
ja käsutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole
vastuolus seaduse või põhikirjaga. Annetajal on
õigus nõuda aruannet nimetatud vara valdamise, kasutamise
ja käsutamise kohta.

7.4 Kogu lõpetamisel võib Kogu vara anda üle
Koguga samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule
või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, riigile või kohalikule omavalitsusele eesmärkide
saavutamiseks avalikes huvides. Vara jagamisel õigustatud
isikud määratakse Üldkoosoleku otsusega.

8. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

8.1 Kogu lõpetatakse:

8.1.1 üldkoosoleku otsusega;8.1.2 pankrotimenetluse alustamisel vastu;8.1.3 kui Kogusse on jäänud alla kahe liikme;8.1.4 muudel seaduses ettenähtud alustel.

8.2 Kogu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku
otsusega. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud
üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud
liikmetest.8.3 Kogu tegevuse lõpetamine ja lõpetamisel selle
likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.8.4 Kogu tegevuse lõpetamise korral antakse allesjäänud
vara üldkoosoleku otsuse alusel üle samalaadsete eesmärkidega
mittetulundusühingule või kasutamiseks põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides kohalikule omavalitusele
või riigile.8.5 Vara ei või õigustatud isikule üle anda
enne kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.8.6 Kogu võib ühineda ainult mittetulundusühinguga
ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.8.7 Kogu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud.

Üldiseid soovitusi fassaadide

Üldiseid soovitusi fassaadide hooldamiselÜldiseid soovitusi fassaadide hooldamisel?- TELLISVOODERTellisvoodrite puhul on tegu tugeva ja ilmastikukindla materjaliga. Kui tellisvooder on projekteeritud ja ehitatud tootjapoolsete ettekirjutuste järgi ning pole saanud mehaaniliselt kannatada, siis peaks selline sein vastu pidama isegi 100 aastat. Seda muidugi juhul, kui ekspluatatsioonis oleva seina eest korralikult hoolt kantakse.

Seina visuaalset kontrolli tuleb teha vähemalt kord aastas. Sellisel juhul tuleb eriti tähelepanu pöörata võimalikele vihmavee ja külma kahjustustele, telliste vahel olevatele mördivuukidele, mehaanilistele vigastustele ja taimestiku mõju seinale (sammal, puud jne.).Värskelt kiirlaenud laotud tellismüürile tekib tavaliselt kevadeti valge härmatis, mis on kergesti mahapühitav ja soolase maitsega.

Sellist härmatist võib leida ka betoonpindadel. Ekslik on arusaam, et selline nähtus on tingitud halvast materjalist või siis ebakvaliteetsest materjalist.  Selline härmatis kujutab endast vees lahustuvaid soolasid, mis on pärit peamiselt tsemendist. Tsement on müürimördi üks sideainetest. Kuna põletatud tellises on soolasid vaid kümnendik mördi sooladest, siis liiguvad mördi soolad koos mördis sisalduva veega tellisesse.

Pärast seda kui sein on ära kuivanud ja vesi aurustunud, kristalliseeruvad soolad tellise välispinnale valge härmatisena. Selleks, et sellise protsessi tekkimist vähendada, tuleks kasutada kuivsegusid või siis vähese leelisesisaldusega tsementi ning puhast vett ja liiva. Soolade liikumist tellisesse saab vähendada ka tellist niisutades vahetult enne paigaldamist. Tellised ja mört tuleks hoida plusstemperatuuril ning vältida nende märgumist või külmumist.Uutel fassaadidel kaovad soolad iseenesest päikese, tuule ja vihma koosmõjul. Kui niikauaks kannatust ei jätku ja visuaalne pilt ikka häirib, siis saab soolasid ka kiiremini eemaldada.

Selleks tuleb need kuiva harjaga seinalt lihtsalt maha pühkida ja see, mis harjaga maha tulla ei taha, tuleks eemaldada vähese vee ning harjaga. Jälgida tuleb ainult, et pesemist alustataks ülevalt alla poole. Puhastamist ei soovita kohe pärast seinte valmimist, vaid tuleks pikalaina lasta seintel maksimaalselt välja kuivada.-PUITVOODER Puitvoodri puhul on asi natuke keerulisem. Vastavalt sellele, kas tegu on uue või juba varem värvitud puitpinnaga, tuleks valida ka tööriistad ja materjalid.Uute puitpindade puhul saab parima tulemuse, kui neid töödelda vähemalt kolm korda – immutada, kruntida ja siis värvida.

Enne immutamist tuleb pind puhastada lahtisest tolmust ja prahist. Hallitama hakanud lauapinnad tuleb pesta spetsiaalse pesuvahendiga ning pärast korralikult veega loputada ja lasta kuivada. Immutamisel pöörata erilist tähelepanu oksakohtadele. Kui sinna on tekkinud vaiku, siis tuleb see sealt eemaldada ja katta see spetsiaalse oksalakiga. Lisaks oksakohtadele ei tohi ära unustada ka naela- ja kruvipäid, mis oleks mõistlik üle kruntida, kui pole tegu roostevaba materjaliga.

Puitpind ise tuleb üle kruntida vähemalt kaks korda. Mida paremini kruntvärv imendub, seda parem. Kui kruntvärv on kuivanud, võib alustada värvimisega, mida tuleks samuti peale kanda kaks khti.Varem värvitud pindadepuhul tuleb esmalt eemaldada ja puhastada vana, hallitanud ning määrdunud kiht. Seda tehakse pesemise teel. Õlivärviga värvitud pindade pesemisel kasutada leeliselist pesuvahendit. Lahtised värvi ja muud osad saab eemaldada väga edukalt traatharjaga. Nagu uute pindade puhul, tuleb ka siin bigbank pärast pesu pinnad korralikult üle loputada ja lasta kuivada. Edaspidine tegevus toimub täpselt samamoodi nagu uute pindade puhul.

Värvi kobrutamine, koorumine või lihtsalt lahtine värvikiht viitab sellele, et uus värvikiht kanti liiga kiiresti eelmisele kihile, aluspinnas polnud piisavalt kuiv või et aluspinda ei töödeldud enne piisavalt. Samas võib lihtsalt tegu olla ka vana värvikihiga. Korrapärased praod aga viitavad sellele, et pealmine jäik kattekiht on kantud elastsele mängivale alusvärvile. Õlivärvide puhul tähendaks see aga värvi loomulikku vananemist.

Enne ehitusega alustamistEnne ehitustöödega

Enne ehitusega alustamistEnne ehitustöödega alustamist tuleb täita järgmised toimingud:NB! Järgnevad etapid ei kehti väikeehitiste kohta. Vaata ka EV ehitusseadust.-PROJEKTEERIMISTINGIMUSEDMaa omanik peab kohalikust omavalitsusest taotlema projekteerimis-tingimused. Selleks tuleb sinna esitada projekteerimistingimuste taotlus, mille vorm on iga kohalikul omavalitsuse kodulehel vabalt kättesaadav. Projekteerimistingimustega määratakse ära kuhu on võimalik krundil maja asetada, millised on ehituskeelu tsoonid, kui kõrge ja mis kaldega võib katus olla, millist fassaadi kasutada jne. Samuti määratakse ära, millised kooskõlastused tuleb projektile hankida. Ühepereelamu puhul piisab üldiselt päästeteenistusest. Projekteerimistingimuste taotlusega tuleb esitada terve rida lisasid, mis vastavalt omavalitsustele võivad natuke erineda.

Pärast kõikide dokumentide esitamist kohalikule omavalitsusele vaadatakse need läbi 1 kuu jooksul ja kui täiendavaid andmeid lisada pole vaja, siis väljastatakse Teile projekteerimistingimused.- GEODEETILINE MÕÕDISTAMINEJärgmiseks tuleb lasta krundil laen kinnisvara tagatisel teostada geodeetiline mõõdistamine. Sellega kinnitatakse maja asukoht krundil ja saadakse vajalikud lähteandmed maa-alade planeerimiseks ning ehitusprojekti koostamiseks. Kui projekt oli juba eelnevalt olemas, siis nüüd tuleb lasta see siduda reaalse olukorraga krundil.

– EHITUSPROJEKTÜksikelamu ehitusprojekt peab sisaldama järgmist:   
– seletuskiri ja siseviimistlustabel   
– ruumide eksplikatsioon   – asendiplaan   
– ehitise vaated neljast küljest   
– vundamentide plaan   
– korruste plaanid   
– ehitise ristlõiked   
– konstruktiivsete sõlmede joonised   
– kütte- ja ventilatsiooniosa projekt   
– vee- ja kanalisatsiooniosa projekt   
– tugev- ja nõrkvooluosa projekt
– EHITUSLUBAKui maja projekt valmis, siis tuleb ehitusloa saamiseks esitada see kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega kohalikule omavalitsusele kooskõlastamiseks.

Ehitusloa taotluse blanket on kättesaadav omavalitsuse kodulehelt. Taotluse saab esitada ainult krundi või ehitise omanik. Ehitusloa taotluseks esitatud dokumentide läbivaatus võtab ka siin aega umbes 1 kuu. Pärast projekti kooskõlastamist väljastatakse ehitusluba. Ehitusluba vippi on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui  ehitamisega pole alustatud 2 aasta jooksul.- KAEVELUBA Üldjuhul alati, kui on tegu kaevetöödega ja minnakse sügavamale kui 30cm olemasolevast maapinnast, peab kaevetööde teostaja (või ehitise omanik) kohalikust omavalitsusest saama kaeveloa.- EHITAMISE ALUSTAMISE TEATIS Vastavalt EV ehitusseadusele on ehitise omanik kohustatud esitama kohalikule omavalitsusele vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

Ka see vorm on omavalitsuse kodulehelt kergesti leitav. Pärast selle teatise esitamist on kõik teed ehitustööde alustamiseks avatud. – KASUTUSLUBAKui ehitustööd on lõpetatud, peab ehitise omanik taotlema kohalikust omavalitsusest kasutusloa täites kasutusloa taotluse. Enne kasutusloa väljastamist kontrollitakse ehitise vastavust ehitusprojektile ja teostatakse ehitise ülevaatus. Kasutusluba on tähtajatu, väljaarvatud ajutise ehitise puhul, kus on maksimum piiriks 5 aastat.Kõik dokumendid ja taotlusevormid on olemas ka kohalike omavalitsuste kodulehtedel.Valminud ehitist võib kasutada vaid selleks ettenähtud otstarbeks.

Enamlevinud

Enamlevinud seinakonstruktsioonidEnamlevinud seinakonstruktsioonidVälissein on hoone üks olulisemaid osasid. Väikemajade puhul on see valdavalt kandev element, mis tagab hoonele jäikuse ning stabiilsuse, võtab vastu katuse koormused ja kannab need edasi vundamendile. Vähemtähtis pole ka kaitse ilmastiku eest. Välisseina kogumaksumus väikeelamu üldmaksumusest sõltub päris palju sellest, milline konstruktsioonilahendus ja viimistlustase on valitud. Kuna tavaliselt on ehitamiseks raha alati vähe, siis kiputakse kokku hoidma sealt, kust kokkuhoid pole otstarbekas ning valitakse ehituslikult lihtne ja odav seinakonstruktsioon, teadmata milliseid hilisemaid kulutusi see endaga kaasa toob (küttekulud, hoolduskulud).

Levinud rusikareegel on see, et väikeelamu välisseinakonstruktsiooni ehitus moodustab umbes 10-20% kogu hoone ehitusmaksumusest. Seega 2 milj. ehitise puhul on see keskmiselt 300 000 krooni. Tänapäeval kasutatakse väikeelamu välisseintes nii plokke kui ka puitu. Plokkmaja puhul saavutatakse laen hoone väga hea tulepüsivusklass, kuid seinte ehituseks tuleb kõvasti aega varuda. Puitkarkass maja puhul on eeliseks kiire paigaldus tänu tehases juba eelnevalt valmistatud puitkarkass elementide näol. Plokkidena on enam kasutust leidnud poorbetoonplokid (Aeroc, Silbet), kergkruusplokid (Fibo) ja betoonplokid (Columbia-Kivi). Aga milline seinakonstruktsioon oleks majanduslikult kõige mõistlikum valik?  Oleneb, mida me täpselt teada soovime.

Mõistlik on seina ruutmeetri maksumusi võrrelda tervikuna, s.t. koos kõige materjalide, tööjõu ja transpordiga. Suurematel tootjatel on sellised näidisarvutused oma kodulehel välja toodud. Samas, kui on tegu välisseinaga, siis sellest üksi ei piisa. Oleks vaja juurde arvutada ka soojustuse ja fassaadikatte maksumused, et välja kujuneks välisseina ehituse lõppmaksumus. Osadel tootjatel on olemas ka välisseinaplokid, mida pole täiendavalt vaja enam soojustada, seega on tulemuseks ajaline ja arvatavasti ka rahaline võit.

Välisseina soojustamisel on tänapäeval kasutusel palju erinevaid materjale. Levinumad materjalid on ehk vill ja vahtplast, kuid kasutatakse ka teisi (tselluvill, termovaht jne). Kuna läbi välisseinte läheb kaduma ca 20% maja soojusest, siis tuleks soojustamisele hoolikalt pikavipit tähelepanu pöörata. – SOOJAPIDAVUSVäga palju on turul müügil nn. musta karbina väljast valmis ehitataud hooneid, mida reklaamitakse kui hästi soojustatud ja väikeste kasutuskuludega elamuid. Inimene, kellel puudub vastav erialane haridus, jääbki sellist reklaami uskuma, kuid tegelikult tuleks lasta teha välisseinale soojajuhtivusarvutused.Üldjuhul on selliste seinte soojajuhtivus täitnud oma miinimumnõuded, kuid sellest jääb väheks.

Piirde soojapidavuseks nimetatakse tema omadust takistada soojavoolu. Mida halvemini juhib piire sooja, seda suurem on tema takistus soojavoolule ja seda parem on tema soojapidavus. Sooja liikumisel piirde sisepinnalt välispinna poole alaneb temperatuur, mis on tingitud piirde soojatakistusest. Tavaliselt on välisseinakonstruktsioonides ka tuulutusvahe, millel ei tohi olla õhuvahetust vivus siseõhuga ning mis soojapidavusarvutustes tuleb kindlasti arvesse võtta. Tuulutusvahe on mõeldud selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada.